Nõiaring

Eesti tööhõive näitajad on jõudnud buumiaja tasemele: statistikaameti andmetel oli töötuse määr kolmandas kvartalis kõigest 5,2 protsenti. Esimese hooga võiks ju rõõmustada, et peaaegu kõik inimesed teevad tööd.

Päriselt on tööjõuturu olukord kujunemas majanduskasvu piduriks: kui kohapeal töökäsi võtta ei ole, siis ei ole ka investeeringuid loota. Investeeringute kahanemine kriisiaegsele tasemele on tõsiasi, mille teadvustamine paneb juukseid kitkuma ettevõtja ja peaks erakordselt murelikuks tegema ka valitsuse. Viimase reaktsioon on olnud kahe spunki otsiva töögrupi loomine: ühe algataja on peaminister Taavi Rõivas, teine on aga juba varem tekkinud Urmas Reinsalu sünnitisena. Valitsusparteide klaasistunud pilk majandusteemadele aga ei anna ülearu palju lootust, et majanduse kasvatamise ideid välja ütlema kaasatud ettevõtjate ideeseemned ka viljakasse mulda kukuvad.

Töökäte nappus on ettevõtja Achilleuse kand olnud juba mitu viimast aastat: puudu pole ammugi enam mitte vaid kõrgelt haritud spetsialistidest, vaid ka tublidest kutseharitud töötegijatest, keda traditsiooniliste ettevõtlusharude esindajad tikutulega taga otsivad. Tööstusettevõtted kurdavad juba pikemat aega, et töökäte puudus kärbib nende konkurentsivõimet. Kaubanduses napib teenindajaid, IT-spetsialistide põud on juba sama hästi kui refrääniks saanud.